Moodul 2: E-õppe projekti kavandamine
Selles moodulis hakkavad osalejad kavandama oma e-õppe projekti. Nad peavad valima reaalse õpetamis-/õppimissitutasiooni, mis on eelistatavalt seotud nende õpetajatöö kontekstiga. Nad peaksid sõnastama üldised eesmärgid, planeerima kavandamisprotsessi, valima Web 2.0 vahendid ja põhjendama oma valikut, pöörama erilist tähelepanu kvaliteedile, õppijate toetamisele ning tegevuse seirele.
Osalejad hakkavad töötama individuaalselt või rühmades. Ülesande lõpptulemusena valmib Web 2.0 vahenditega loodud kavandi ja stsenaariumi abil põhjalik esitlus oma projekti kavandi kohta. Osalejad peavad meeles pidama, et 2. moodulis esitatav kavand on 3. moodulis läbiviidava reaalse teostamistegevuse aluseks.
Ülesannet toetavad lugemismaterjalid nii õpidisaini mudelite kui ka õppijate toetamise kohta, mida peetakse eduka e-õppe võtmeelemendiks. Kavandi mustandi loomisega paralleelselt esitatakse mitmed "käivitavad" küsimused, et tekiks foorumiarutelu pakutud lugemismaterjalide teatud aspektide üle.
Selles moodulis hakkavad osalejad kavandama oma e-õppe projekti. Nad peavad valima reaalse õpetamis-/õppimissitutasiooni, mis on eelistatavalt seotud nende õpetajatöö kontekstiga. Nad peaksid sõnastama üldised eesmärgid, planeerima kavandamisprotsessi, valima Web 2.0 vahendid ja põhjendama oma valikut, pöörama erilist tähelepanu kvaliteedile, õppijate toetamisele ning tegevuse seirele.
Osalejad hakkavad töötama individuaalselt või rühmades. Ülesande lõpptulemusena valmib Web 2.0 vahenditega loodud kavandi ja stsenaariumi abil põhjalik esitlus oma projekti kavandi kohta. Osalejad peavad meeles pidama, et 2. moodulis esitatav kavand on 3. moodulis läbiviidava reaalse teostamistegevuse aluseks.
Ülesannet toetavad lugemismaterjalid nii õpidisaini mudelite kui ka õppijate toetamise kohta, mida peetakse eduka e-õppe võtmeelemendiks. Kavandi mustandi loomisega paralleelselt esitatakse mitmed "käivitavad" küsimused, et tekiks foorumiarutelu pakutud lugemismaterjalide teatud aspektide üle.
| kavandamistabel.doc |
Meie lugemissoovitused on järgmised (kohustuslikud lugemismaterjalid on tähistatud tärniga):
* McCulloch, B. (1998). Multimedia Guidebook. Beginning the Process - Instructional Design. University of Calgary. Võetud 28. juulil 2009 aadressilt http://www.acs.ucalgary.ca/~edtech/688/getstart.htm
* College of Education - ADDIE. (s.d.). Võetud 30. juulil 2009 aadressilt http://ed.isu.edu/addie/
* Pratibha G. (2009). Instructional Design Storyboards – the How and Why?. Võetud 30. juulil 2009 aadressilt http://www.chillibreeze.com/articles/Creating-Storyboards.asp
Wakefield, J. (2008). Instructional design - Web 2.0 - creating instruction using technology - by Jenny Wakefield. Võetud 30. juulil 2009 aadressilt http://jenny.wakefield.net/instruction/instructional-design/index.html
Instructional Design Central | Instructional Designer Resources and Community Collaboration. (s.d.). Võetud 30. juulil 2009 aadressilt http://www.instructionaldesigncentral.com/index.html
* Western Cooperative for Educational Telecommunications. (s.d.). Guide to Developing Online Student Services. Võetud 30. juulil 2009 aadressilt http://www.wiche.edu/telecom/resources/publications/guide1003/guide.pdf
Lugege: Orientation Services, lk 17–18.
Maday, T. (2001). Online Academic Advising. Võetud 30. juulil 2009 aadressilt http://www.studentaffairs.com/ejournal/Spring_2001/advising.html
* McCulloch, B. (1998). Multimedia Guidebook. Beginning the Process - Instructional Design. University of Calgary. Võetud 28. juulil 2009 aadressilt http://www.acs.ucalgary.ca/~edtech/688/getstart.htm
* College of Education - ADDIE. (s.d.). Võetud 30. juulil 2009 aadressilt http://ed.isu.edu/addie/
* Pratibha G. (2009). Instructional Design Storyboards – the How and Why?. Võetud 30. juulil 2009 aadressilt http://www.chillibreeze.com/articles/Creating-Storyboards.asp
Wakefield, J. (2008). Instructional design - Web 2.0 - creating instruction using technology - by Jenny Wakefield. Võetud 30. juulil 2009 aadressilt http://jenny.wakefield.net/instruction/instructional-design/index.html
Instructional Design Central | Instructional Designer Resources and Community Collaboration. (s.d.). Võetud 30. juulil 2009 aadressilt http://www.instructionaldesigncentral.com/index.html
* Western Cooperative for Educational Telecommunications. (s.d.). Guide to Developing Online Student Services. Võetud 30. juulil 2009 aadressilt http://www.wiche.edu/telecom/resources/publications/guide1003/guide.pdf
Lugege: Orientation Services, lk 17–18.
Maday, T. (2001). Online Academic Advising. Võetud 30. juulil 2009 aadressilt http://www.studentaffairs.com/ejournal/Spring_2001/advising.html
"Käivitavad" küsimused 2. mooduli foorumiarutelude jaoks
1. Olete nüüdseks lugenud õpidisaini mudelite kohta mitmeid dokumente. Nn ADDIE-mudelit peetakse üldiseks mudeliks, mis kajastab (ja lihtsustab) muude lähenemiste paljusid põhilisi aspekte. Kirjutage lühike kokkuvõte järgmiste õpidisaini mudelite sarnasustest ja erinevustest ning tooge välja nende plussid ja miinused, võttes sealjuures arvesse konteksti, milles te oma e-õppe ühikut teostama hakkate.
2. Õpidisain eeldab tavaliselt õpikeskkonna, sealhulgas vahendite, tegevuste ning kujunduse ja toimimise kavandamist. Kuid Web 2.0 rakendused on valmiskujul ning ei ole eriti palju võimalusi, et valitud vahendit oma konkreetseteks vajadusteks kohandada. Mida te sellisest vastuolust arvate? Kas te peate seda tõsiseks puuduseks?
3. Web 2.0 vahendite ja sotsiaalse tarkvaraga töötamisel on õppijal tavaliselt suurem kontroll sisu, ressursside ning õppimise käigu ja õpitegevuste üle. Õppijast saab sisu looja, kes jagab teavet ja ressursse oma kaasõppijatega ning tungib alale, mida traditsiooniliselt peeti õpetaja pärusmaaks. Milline roll võib õpidisainil olla kontekstis, kus planeeritud „õpe” näib olevat asendunud õppijate iseseisva töö ja koostööga? Võtke arvesse oma õpetamise ja õppimise konteksti.
4. Te lugesite mõningaid näiteid õppijate tugisüsteemide ja -meetodite kohta. Hinnake neid võrdluses oma õpetamise ja õppimise kontekstiga. Kirjeldage konteksti, milles töötate, ja arutlege, mis liiki tuge on vaja. Millist tehnoloogilist infrastruktuuri on vaja? Milline oleks sobiv viis personali komplekteerimiseks?
